{"id":69,"date":"2023-10-13T06:26:24","date_gmt":"2023-10-13T06:26:24","guid":{"rendered":"https:\/\/mattipenttinen.fi\/Estonia\/lomakorvaus-lomaraha_est\/"},"modified":"2023-10-13T08:50:33","modified_gmt":"2023-10-13T08:50:33","slug":"lomakorvaus-lomaraha_est","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/mattipenttinen.fi\/Estonia\/lomakorvaus-lomaraha_est\/","title":{"rendered":"lomakorvaus-lomaraha_est"},"content":{"rendered":"\n    \n    <section class=\"u-clearfix u-section-2\" id=\"sec-082d\">\n      <div class=\"u-clearfix u-sheet u-sheet-1\">\n        <h5 class=\"u-text u-text-1\"> Korraline\npuhkus, korralise puhkuse h\u00fcvitis ja puhkuseraha<\/h5>\n        <p class=\"u-text u-text-2\"> Korralise puhkuse reguleerimise keskne l\u00e4htekoht on seotud t\u00f6\u00f6kaitsega, eesm\u00e4rgiks on t\u00f6\u00f6taja tervise ja turvalisuse tagamine m\u00e4\u00e4rates teatud miinimumaeg, mil t\u00f6\u00f6taja v\u00f5ib saada palgalist puhkust. Korralise puhkuse seadust j\u00e4rgitakse reeglina nii t\u00f6\u00f6- kui teenistussuhtes tehtava t\u00f6\u00f6 puhul. <br>\n          <br>Seadusj\u00e4rgselt teenitakse puhkust t\u00f6\u00f6lolekuajaga v\u00f5i t\u00f6\u00f6lolekuga v\u00f5rdsustava puudumisajaga. T\u00f6\u00f6lolekuga v\u00f5rdsustatav puudumisaeg on reeglina aeg, mille eest t\u00f6\u00f6andja on seadusj\u00e4rgselt kohustatud maksma t\u00f6\u00f6tajale palka. Need on muuhulgas ema-, isa- ja vanemapuhkus, puudumine haiguse v\u00f5i trauma t\u00f5ttu, \u00f5ppepuhkus ja sundpuhkus. <br>\n          <br>Korralise puhkuse teenimine <br>Korralise puhkuse teenimise reegleid on kaks: esmane 14 p\u00e4eva reegel ja teisene 35 tunni reegel. <br>\n          <br>Valik s\u00f5ltub t\u00f6\u00f6lepingus kokkulepitud t\u00f6\u00f6aja alusest (kuu- v\u00f5i tunnipalgaline). Kui t\u00f6\u00f6d tehakse k\u00f5ikidel kuudel v\u00e4hemalt 14 p\u00e4eva, kasutatakse 14 p\u00e4eva reeglit ja kui alla 14 p\u00e4eva, aga v\u00e4hemalt 35 tundi kuus, kasutatakse 35 tunni reeglit. Reegleid ei j\u00e4rgita \u00fcheaegselt, aga neid v\u00f5ib j\u00e4rgida sama puhkuse m\u00e4\u00e4ratlemise aasta jooksul j\u00e4rjestikuselt. <br>\n          <br>Puhkuse m\u00e4\u00e4ratlemise aasta algab 1. aprillil ja l\u00f5peb j\u00e4rgmise aasta 31. m\u00e4rtsil. Kui t\u00f6\u00f6suhe on kestnud puhkuse m\u00e4\u00e4ratlemise aasta l\u00f5ppedes alla aasta, on t\u00f6\u00f6tajal \u00f5igus saada puhkust kaks argip\u00e4eva iga t\u00e4ispika kuu eest. Kui t\u00f6\u00f6suhe on kestnud \u00fcle aasta, on t\u00f6\u00f6tajal \u00f5igus saada puhkust kaks ja pool argip\u00e4eva kuu eest. P\u00f5hiosa puhkusest peab pidama puhkuseperioodil, mis on ajavahemikus 02.05 \u2013 30.09. T\u00f6\u00f6andjal on \u00f5igus m\u00e4\u00e4rata puhkuse ajahetk, aga enne seda peab t\u00f6\u00f6andja andma t\u00f6\u00f6tajale v\u00f5imaluse oma soovi avaldada. <br>\n          <br>Eelnevalt mainitutele lisaks on veel nn vabap\u00e4evade teenimise reegel. Seda reeglit kasutatakse nende t\u00f6\u00f6tajate puhul, kes t\u00f6\u00f6tavad t\u00f6\u00f6lepingu kohaselt suhteliselt v\u00e4he ehk alla 35 tunni kuus. Selle reegli kohaselt on t\u00f6\u00f6tajal \u00f5igus saada soovi korral vabaks kaks argip\u00e4eva igal kalendrikuul, kui ta on olnud t\u00f6\u00f6suhtes. Nende p\u00e4evade eest on \u00f5igus saada puhkuseh\u00fcvitist. <br>\n          <br>Puhkuseh\u00fcvitis <br>Korralise puhkuse seaduse j\u00e4rgselt teenitud puhkus v\u00f5i sellega v\u00f5rreldav vaba aeg, on alati palgaline. Puhkusepalk on puhkuse ajalt makstav palk, kui taas korralise puhkuse h\u00fcvitis on h\u00fcvitis v\u00e4ljateenitud aga pidamata j\u00e4\u00e4nud puhkuse eest. Puhkuseh\u00fcvitis hakkab kogunema kohe t\u00f6\u00f6suhte algusest saadik. Puhkuseh\u00fcvitise m\u00e4\u00e4r teistel kui n\u00e4dala- ja kuupalgalistel t\u00f6\u00f6tajatel on 9 % puhkuse m\u00e4\u00e4ratlemise aasta teenitud tasudest kui t\u00f6\u00f6suhe on kestnud puhkuse m\u00e4\u00e4ratlemise aasta l\u00f5ppedes alla aasta, ja 11,5 % kui t\u00f6\u00f6suhe on kestnud \u00fcle aasta. <br>\n          <br>T\u00f6\u00f6suhte l\u00f5ppedes t\u00f6\u00f6tajale h\u00fcvitatakse rahaliselt see osa v\u00e4ljateenitud korralisest puhkusest, mis siis on pidamata v\u00f5i maksmata olev osa puhkuseh\u00fcvitisest. Teenimisreeglite (14 p\u00e4eva \/ 35 t) alla k\u00e4ivate puhkuseh\u00fcvitis arvestatakse samade p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgi kui korralise puhkuse palk. Kuupalgalisel t\u00f6\u00f6tajal jagatakse kuupalga m\u00e4\u00e4r 25ga, nii saadakse teada t\u00f6\u00f6taja p\u00e4evapalk. Puhkuseh\u00fcvitise arvestamiseks korrutatakse p\u00e4evapalk kasutamata puhkusep\u00e4evade arvuga. <br>\n          <br>Puhkuseraha kollektiivlepingus <br>Puhkuseraha ei p\u00f5hine korralise puhkuse seadusele vaid kollektiivlepingule, t\u00f6\u00f6lepingule v\u00f5i t\u00f6\u00f6koha kombele. Puhkuseraha m\u00e4\u00e4r on 50 % puhkusepalga m\u00e4\u00e4rast. Tavaliselt makstakse puhkuseraha kahes osas, esimene osa enne puhkust ja teine p\u00e4rast puhkust. Tavaliselt eeldab puhkuseraha saamine t\u00f6\u00f6le naasmist p\u00e4rast korralist puhkust. M\u00f5ned lepingud v\u00f5imaldavad puhkuseraha vahetamist vabaks ajaks&nbsp;<br>\n        <\/p>\n      <\/div>\n    <\/section>\n    \n    \n    \n  \n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Korraline puhkus, korralise puhkuse h\u00fcvitis ja puhkuseraha Korralise puhkuse reguleerimise keskne l\u00e4htekoht on seotud t\u00f6\u00f6kaitsega, eesm\u00e4rgiks on t\u00f6\u00f6taja tervise ja turvalisuse tagamine m\u00e4\u00e4rates teatud miinimumaeg, mil t\u00f6\u00f6taja v\u00f5ib saada palgalist puhkust. Korralise puhkuse seadust j\u00e4rgitakse reeglina nii t\u00f6\u00f6- kui teenistussuhtes tehtava t\u00f6\u00f6 puhul. Seadusj\u00e4rgselt teenitakse puhkust t\u00f6\u00f6lolekuajaga v\u00f5i t\u00f6\u00f6lolekuga v\u00f5rdsustava puudumisajaga. T\u00f6\u00f6lolekuga v\u00f5rdsustatav puudumisaeg on &hellip; <a href=\"https:\/\/mattipenttinen.fi\/Estonia\/lomakorvaus-lomaraha_est\/\" class=\"more-link\">Continue reading<span class=\"screen-reader-text\"> &#8221;lomakorvaus-lomaraha_est&#8221;<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":16,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-69","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/mattipenttinen.fi\/Estonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/69","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/mattipenttinen.fi\/Estonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/mattipenttinen.fi\/Estonia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mattipenttinen.fi\/Estonia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mattipenttinen.fi\/Estonia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=69"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/mattipenttinen.fi\/Estonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/69\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":88,"href":"https:\/\/mattipenttinen.fi\/Estonia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/69\/revisions\/88"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/mattipenttinen.fi\/Estonia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=69"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}