Hüvitis

Kui tööandja lõpetab töölepingu töölepinguseaduse vastaselt, on töötajal õigus nõuda hüvitist töölepingu alusetu lõpetamise eest. Õigus hüvitisele ei sõltu sellest, kas töötaja on vallandatud tema isikuga seotud alustel või majanduse ja tootmisega seotud alustel. Hüvitist töölepingu alusetu lõpetamise eest võib saada ka siis, kui töötaja on sunnitud katkestama lepingu tööandja tõsise tegematajätmise pärast.

Töölepinguseaduses on hüvitise määraks sätestatud vähemalt kolme ja maksimaalselt 24 kuu palk. Hüvitise määra mõjutab muuhulgas töötajale tekkinud materiaalse kahju määr. Hüvitise suurust mõjutab ka see, kas töölepingu lõpetamise alus või menetlus on olnud töötaja isikut solvav. Lisaks peab hindama iga juhtumit tervikuna.

Hüvitis peab olema seda suurem, mida rohkem töötajat on solvatud või mida rohkem tööandja on üles näidanud hoolimatust seaduse järgimise suhtes. Hüvitise määra vähendava seigana võetakse arvesse, kui töötaja on andnud põhjust tööleping katkestada. Hüvitise määra vähendava tegurina peab arvestama ka, kui töötaja on saanud pärast töölepingu lõppemist töötuhüvitist.

Hüvitise osas võivad tööandja ja töötaja kokku leppida. Kui osapooled ei jõua kokkuleppele, määrab kohus hüvitise, juhul kui jõuab selle tulemuseni, et töösuhe on aluseta lõpetatud.