Tööleping ja tähtajaline tööleping töölepinguseaduse kohaselt

Töölepinguseadus on tööelu põhiseadus, mida kasutatakse lähtealusena kõikides töösuhetes. Seadust rakendatakse isegi, kui selle järgimisest pole kokku lepitud, sest töölepinguseadus on kohustav. Töölepinguseaduses on määratletud muuhulgas tööandja ja töötaja kohustused ja töölepingu lõpetamine. Erandeid tehakse avalik-õiguslike teenistussuhete puhul ja sellise töö puhul, mis loetakse tavalise huvialategevuse alla. Nendes olukordades ei rakendata töölepinguseadust.

Seaduse järgi tähendab tööleping sellist lepingut, kus töötaja või töökollektiiv võtavad endale kohustuse teha isiklikult tööd tööandjale tema juhtimise ja järelevalve all palga või mingi muu kompensatsiooni eest. Tööleping on soovitatav teha kirjalikult, kuna erimeelsuste puhul võib olla raske tõestada lepingu sisu. Ka suuliselt või elektrooniliselt tehtud tööleping on kehtiv.

Tööleping on alati jõus määramata ajaks, juhul kui mõjuval põhjusel pole tehtud tähtajalist lepingut. Määramatu jõusolek tähendab, et tööleping on jõus jätkuvalt kuni selleni, et töötaja või tööandja lõpetab töölepingu.

Tähtajaline tööleping on jõus ainult eelnevalt kokkulepitud ajani või teatud tööülesande lõppemiseni. Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peab alati olema põhjus. Põhjuseks võib näiteks olla alalise töötaja asendamine haiguspuhkuse, emapuhkuse või muu taolise puudumise ajal. Kui tähtajaline tööleping on tehtud ilma põhjenduseta ja tööandja algatusel, peab seda lugema tähtajatuks. On ka olukordi, kus tööandja algatusel on tehtud mitmeid üksteisele järgnevaid tähtajalisi põhjendamata lepinguid. Sellisel juhul peab arvestama, et kõik tähtajalised töösuhted moodustavad üheainsa tähtajatu töösuhte.