Koostööseadus, koostöönõupidamine

Koostööseadus ehk seadus koostöö kohta ettevõtetes toetab muuhulgas tööandja ja töötaja koostööd ja soodustab töötaja võimalusi mõjutada ettevõttes tehtavaid otsuseid. Reeglina kasutatakse seda seadust nendes ettevõtetes, kus töötab regulaarselt vähemalt 20 töötajat. Samas kohustus koostada teatud seaduses mainitud plaane ei puuduta ettevõtteid, kus on alla 30 töötaja. Koostööseaduses tähendab ettevõte kollektiivi, sihtasutust või füüsilist isikut, kes tegeleb majandustegevusega.

Koostööseadus sätestab ka muid seikasid kui ainult vallandamist. Seaduses on märkimisväärseid kohustusi, mis puudutavad tööandja teavitamis- ja planeerimiskohustusi ning üldiseid ettevõtte igapäevase tegevusega seotud määruseid. Algatuse nõupidamiseks võib teha nii tööandja kui personaligrupi esindaja.

Seadusega on sätestatud personali puudutavad ettevõtte tegevuse muutused, mille puhul peab pidama koostöönõupidamise (yt-neuvottelu) enne kui tööandja otsuse teeb. Seaduses on eraldi loetletud äritegevusotsused, mille mõjust personalile peab nõu pidama. Kui äritegevusotsus viib vallandamisteni, sundpuhkusteni või töötundide vähendamisteni, kasutatakse nõupidamistel rangemaid reegleid kui väiksemate personali puudutavate muutuste puhul.

Kui tööandja tahab teha töö või töötingimustega seotud muutusi, on see võimalik kolmel eri viisil. Väiksemaid muutusi võib teha otseselt direktsiooniõiguse najal. Sellisel juhul ei tohi ümberkorraldus mõjutada näiteks töölepingut või kollektiivlepingut. Suuremate muutuste puhul võib tööandja töötajaga kokku leppida. Viimase võimalusena on vallandamismenetluse kasutamine. See võimalus eeldab aga, et vallandamiseks on alus. Kõikide variantide puhul peab tööandja järgima kollektiivlepingu ja seadusandluse kohustavaid norme. Tööjõu vähendamise aluseid ei ole koostööseaduses, vaid töölepinguseaduses.

Kui asi puudutab tööjõu vähendamist ettevõttes, peab tööandja nõupidamisest kirjalikult teavitama vähemalt viis päeva enne nõupidamiste algust. Teavitada võib ka muul viisil kui kirjalikult juhul, kui see puudutab alla kümmet töötajat. Teates peab olema vähemalt nõupidamisaeg ja -koht ning ettepanek käsitletavate teemade kohta. Töötajate soovil peab tööandja koostama nõupidamisprotokolli, millest on näha nõupidamiste sisu. Nõupidamisel kohal viibinud tööandja ja personali esindajad kontrollivad protokolli üle juhul, kui nõupidamisel pole teisiti kokku lepitud. Nõupidamised toimuvad alati vähemalt 14 päeva või kuus nädalat. Perioodi pikkus sõltub vähendatavate töötajate hulgast ja sundpuhkuse kestusest. Tööandja ei või otsustada nõupidamist vajava asja üle enne koostöönõupidamiste lõppemist. Nõupidamiste lõppedes peab tööandja võimalikult kiiresti oma otsuse teatavaks tegema.

Tööandjat, kes ei ole järginud koostööseaduse menetlusviise, peab kohustama maksma töötajatele hüvitist. Asja otsustab kohus.