Võrdse kohtlemise seadus, võrdõiguslikkus ja diskrimineerimine

Mitmeid seaduseid saab rakendada ka tööelu diskrimineerivates situatsioonides. Diskrimineerimist puudutavaid sätteid on muuhulgas töölepinguseaduses, võrdõiguslikkuse seaduses, võrdse kohtlemise seaduses ja kriminaalseadustikus.

Töölepinguseadus

Tööandjal on töölepinguseadusest johtuv kohustus kohelda oma töötajaid võrdväärselt hoolimata näiteks töösuhte tähtajalisusest või osalisest tööajast. Seaduses on lisaks nimelt diskrimineerimiskeeld, mis keelab töötaja või tööotsija asetamist ebasoodsasse olukorda tema tausta või eraeluga seotud seikade pärast. Keelatud põhjendused on näiteks vanus, tervislik seisund, rahvuslik või etniline algupära, seksuaalne suundumus, keel, religioon, tõekspidamised, peresuhted, ametiühingutegevus, poliitiline tegevus või muu nendega võrreldav seik.

Töölepinguseadus keelab seega kasutamast töölepingu lõpetamise alusena töötaja poliitilisi, religioosseid või muid tõekspidamisi või tema osalemist ühiskondlikus või mõne ühingu tegevuses. Peab meeles pidama, et ka katseaeg ei õigusta tööandjat katkestamast töölepingut diskrimineerivatel või muudel sellistel alustel, mis pole kooskõlas katseaja põhimõttega.

Võrdse kohtlemise seadus

Töölepinguseaduses sätestatud diskrimineerimiskeeldu kinnitab ka võrdse kohtlemise seadus, mis sobib kasutamiseks muuhulgas töölevõtualuste, töötamistingimuste, töötingimuste, personalikoolituse ja karjääri tegemisega seotud olukordades. Võrdse kohtlemise seadus annab diskrimineeritule võimaluse nõuda tööandjalt võrdse kohtlemise seaduse järgset hüvitist.

Võrdõiguslikkuse seadus

Võrdõiguslikkuse seadus keelab sugupoolel põhineva diskrimineerimise. Diskrimineerimine võib ilmneda muuhulgas palgas või töölevõtmises. Ka diskrimineerivad teated ja häirimine on keelatud. Kui tööandja diskrimineerib töötajat tema sugupoole pärast, võib solvatud isik nõuda tööandjalt võrdõiguslikkuse seaduse järgset hüvitist.

Kriminaalseadus

Tööelus diskrimineerimine on sätestatud kriminaalseaduses karistatavaks tööalaseks diskrimineerimiseks, milles võib süüdlaseks olla tööandja või tööandja esindaja. Tööalast diskrimineerimist võib esineda töökohast teatamise, töölevõtu, tööülesannete või töösuhte kestuse osas. Sanktsiooniks on trahv või vanglakaristus.