Ooteaja palk

Töölepinguseaduse põhimõte on, et keegi ei tööta võõra heaks kompensatsioonita. Töötaja teeb töösuhtes tööd alati palga või muu kompensatsiooni eest. Nagu töötaja põhikohustuseks on töö tegemine, on tööandja põhikohustuseks palgamaksekohustus. Tööõiguse üldpõhimõte on „palk tehtud töö eest“.

Töölepinguseaduse põhilähtekoht on see, et palka peab maksma palgamakseperioodi viimasel päeval, kui teisiti pole kokku lepitud. Tihti on näiteks kollektiivlepingus kokku lepitud arvestusaeg palga väljamaksmisele. Töösuhte lõppedes lõpeb alati ka palgamakseperiood. Kui töösuhe lõpeb ülesütlemisega, lõpeb palgamakseperiood ülesütlemisaja lõppedes. Kui aga tööleping lõpeb tähtaja lõppemise pärast, lõpeb palgamakseperiood töölepingu kohase viimase tööpäevaga. Kui töösuhe lõpeb katkestamisega, peab lõpparve tasuma koheselt. Sellistes olukordades võivad maksetähtajad erineda tavalistest arvestusaegadest ja palgamaksepäevad võib kokku leppida, et jääks vajalik arvestusaeg.

Kui töösuhtest saada olev hüvitis hilineb töösuhte lõppedes, on töötajal õigus saada ootepäevade eest täit palka ehk ooteaja palka, mida võib saada maksimaalselt kuue kalendripäeva eest. Töötajal on õigus saada ooteaja palgale ka intressiseaduse kohast viivist hiljemalt hagi esitamise kuupäevast alates. Ooteaja palka puudutavad sätted on tehtud töötaja kaitseks nendeks puhkudeks, kui töösuhe on lõppenud, aga tööandja ei täida oma kohustusi. See on siis oma loomult sanktsioon tööandjale. Lisaks tavalisele palgale võib ooteaja palga õigus tekkida ka näiteks saamata jäänud ületunni- või pühapäevahüvitistest, puhkusetasudest või naturaaltasudest ehk ükskõik millisest maksest, mis tööandja oleks pidanud töösuhte lõppedes töötajale maksma.

Töötajal saada olev võlgnevus võib olla ka ebaselge või vaieldav. Võlgnevuse ebaselgus või vaieldavus võib tuleneda näiteks kollektiivlepingu määruse tõlgendatavusest. Tööandja teadmatus kollektiivlepingu või seadusjärgsetest kohustustest ei tee võlgnevust ebaselgeks või vaieldavaks. Makse hilinemine võib tuleneda ka tööandja arvestusveast või sellega võrdsustatavast eksimusest. Sellisel juhul tekib töötajal õigus ooteaja palgale ainult juhul, kui ta on töösuhte lõppedes teatanud makseveast tööandjale kuu aja jooksul. Kui tööandja ei ole pärast aegsasti tehtud märkust, maksnud võlgnevust kolme argipäeva jooksul, tekib töötajal õigus ooteaja palgale.

Nende hilinemiste puhul tekib töötajal õigus täispalgale maksimaalselt kuue päeva eest. Täispalk tähendab töötaja tavalist kogupalka, ehk sellist palka, mida talle on töösuhte jooksul keskmiselt makstud. Ootepäevade maksimaalne periood, kuus päeva, sisaldab tavaliselt vabu päevi ehk pühasid või laupäeva, aga kohtupraktika kohaselt on töötajal õigus ooteaja palgale töösuhte lõppemisest alates järgmised kuus päeva sõltumata sellest, kas need oleks olnud tööpäevad. Töötajal on pärast töösuhte lõppemist reeglina kaks aastat aega esitada võlgnevuse suhtes hagi.